Seekord on siis reisike läbi saanud...
ja muidugi pole suusailmast Eestis enam haisugi....

Ega siis muud kui tuleb uus sihtkoht välja valida.

jaa veel....

Selline see LA siis on

21 november teekond LA-sse

Igavesti väsitav on ennast kogu aeg lennujaamas riietest lahti kiskuda ja läpakas ning vedelikud kotist väljaa võtta. Siselendudel nad toiduaineid ära ei võtnud, ainult vedelikud pidid 100 ml kaupa kilekotis olema. LA-sse lendamisel tuli veel suur pagas ka eraldi kontrollist läbi lasta.

Aga me saime lennuki peale. Lend kestis ca 5 tundi ning ajavahe Hawai ja Los Angelese vahel on 2 tundi st et kell 8 hakkasime lendama ja 3 ajal jõudsime kohale.

Majutus LA-s on meil supper lahedas kohas. Marina Del Rey jahtsadamas.

Homme so siis 22 november võtame ette Holliwoodi külastuse ja Beverly Hillsi.

Muidugi on Los Angeleses meie jaoks külm.... prrrrr.... aga no vähemalt on bassein soojendusega :o)

17 november – 20 november ...... Kauai

Mauil lennujaama saime hosteli ühe külastaja või siis oli ta hoopsis töötajaga, kes meid ja ühte korea poissi lennujaama sõidutas.
Hostelis oli võimalik saada tasuta majutust kui töötad nende heaks... kas koristad või aitad muud teha.
Kauaile lennates tuli meil teha vahepeatus Honolulus st võtta ka pagas välja ja uuesti ennast lennule registreerida.... kõigeks selleks oli aega 1 tund ja 10 minutit.
Muidugi Honolulu lennujaama jõudes algas kohe jama lennupiletitega ... selgus, et seda lennuliini enam ei ole ning meid on tõstetud 2 tundi hilisemale lennule.... tore tore.
Üldse on kogu aeg mingi jama lennupiletitega.

Aga Kauai on ilus .... ütleks et ilusam kui teised saared. Võibolla seepärast et sinna palju turiste ei eksi, võibolla seepärast et seal on palju rohelisem kõik .....ei tea.....

Kauail muidugi ümber saare sõita ei saa. Üks tee viib rannikut mööda saare ühte äärde ja siis ots ümber ning tagasi teise äärde. Põhjuseks mäeahelik nimega Na Pali kuhu julgemad matkasellid lähevad 11 miilisele rajale ronima.
Ja kuked ning kanad koos tibudega ... need suisa koperdavad kiirteedel, metsas, rannas .... kõikjal.
Kui mauil olid lehmad teel siis siin on kuked.
Esimesel täispäeval e 18 novembril käisime lõuna poolsed rannad läbi ning külastasime Waimea kanjonit, teisel päeval 19 novembril sõitsime põhja, et pilk heita Na Pali ahelikule.

20 novembril alustasime tagasiteed Honolulusse et siis 21 novembri varahommuikul Los Angelesse startida. Muidugi Kauai lennujaamas otsiti mind totaalselt läbi...Jallatallad vaadati ka üle.
Läksime kohe varakult lennujaama et teada millisele lennule meid pandud oli ... muidugi seda lendu ei eksisteerinud taas kuid õnneks saime tõsta ennas varasemale lennule.

Honolulus otsustasime kasutada ühistransporti ja käjja veelkord Waikiki rannal. Muidugi sinna jõudmiseks kulus meil lennujaamast tund ja 15 minutit linn oli lihtsalt liiklusest umbes.

16 november Lahainas päevitamas

Jätsime vahele vihmametsa tuuri ja reisisime ise bussiga saare lääne ossa kus paistab alati (peaaegu et alati) päike.



Mauil on tore küll bussiga sõita sest kohalik liin oli tasuta ja pikemad otsad 1 dollar.... kuid bussipeatustel pole nime ega kellaaegasid..... Maui bussitranspordi koduklalt sai enamvähem teada mis kell bussid liiguvad. Pimedas oli muidugi raskem aru saada millal maha peab minema.


See roosa madratsiga tsikk on Kristi, kes naudib päiksevanne.

15 november ja nudistide rand

Oli see vast õhtu.

Kella 1 paiku asusime teele väikse ranna poole et osa saada seal toimuvast melust.
Big beachi´ehk suure ranna kõrval asub väike rand... kuhu peab ronima üle kivimurru. Väike rand on nudistide ja hipide pärusmaa, kus ei ole rannavalvet ja võib süüa ja juua mida hing ihkab.... seda seal muidugi ka tehti.
Suitsetati arinevaid drooge ning tarvitati ka muid koogikesi.
Rand oli väga puhas, sest kõik teadsid et prügi tuleb endaga kaas viia.

Ja kuna tegi oli nudistide rannaga siis u 70% seda ka olid. Kella kahest, kui meie sinna saabusime kuni kell 6ni kui lahkusime, kõlas kogu aeg trummimänga. Kohalikud kogunesid, igal ühel oma trumm kaenlas, sinna mängima.

14 november - Halekala rahvuspark

oi oi oi

Seekordene tuur viis meid endiste vulkaanikolleta ümber kolama.
Rahvusparki. Sisenemine maksis 5 dollarit jalakäiale ja 10 dollari autole. Selline hind on enamus rahvusparkides.
http://www.nps.gov/hale/index.htm

Alustasime kell 12 oma ronimist u 10 000 jala kõrguselt... 12 miili higi ja vaeva ning nii me kell 17.30 oma autode juurde tagasi jõudsime.

Retke viimased 4 miili oli puhast ronimist mäkke.








Loodan siiralt, et rohkem me ronima ei pea.











































































Nee on meie kaks tuuri juhti Adam ja Matt. Tavaliste sõidetakse kahe mikrobussiga tuuridele.

13 november - Hana tuur

Oma reisi alustasime 7.30 kui meid Banana bungalost peale korjati. Tõsi peale seda paigutati meid teise bussi peale ja sõit võis alata.

Hana asub Maui ida kaldas ca 52 miili Kahuluist. Teel sinna möödusime põhjakalda linnakestest nagu Pa´ia ja Ho´okipa kus surfarid käivad oma suuri laineid püüdmas.










Teekond sinna oli tõesti käänuline kuid mitte midagi üle mõistuse. Umbes 12 paiku jõudsime Hanasse. Kuna vihma sadas siis ei saanud me ei ujuma ega ka linnakeses (mis koosnes umbes 5 majast) ringi vaadata.

http://www.gohawaii.com/maui/plan/things_to_do_on_maui/attractions/points_of_interest/hana

Kuid kõik, mis peale Hanat tuli, oli väga käänuline ja kitsas. Rääkimata sellest et vahepeal ei olnud asfaltit võikui oli siis oli see pärid kühmuline.

Vaated muidugi väga ilusad ja õhtuks keris isegi päikse välja.

u 6st saabusime tagasi bungalosse .. ja millegi pärast surmani väsinuna.

12 november - Kihei ja vihm

Tänase päeva veetsime Kiheiś. See pidavat olema 70 ndatel ehitatud rajoon turistidele. Millegi luksuslikuga see hetkel küll silma ei paistnud.

Käisime snorgeldama ja kuna päike ei paistnud ja peagi hakkas vihma sadama, siis hängisime niisama linnakeses ringi.

Homseks sebisime endale ise reisi Hanasse. Teekonnal sinna pidavat olema 617 kurvi ja 56 ühesuunalist silda. Ühesõnaga saab põnev olema. Kahuluist (so Maui nn pealinn)on sinna ca 50 miili aga et Hanas ära käjja kulub 11 tundi.

Maui maui maui....

Uskumatu, me jõudsime õigel ajal lennujaama ja mingeid jamasid ei olnud. Lend siia kestis kõigest 30 minutit. Tellisime hostelist endle auto järele.

Esmamulje et juht, kes meile vastu tuli oli täieti pilves. Kui hostelisse jõudsime siis võis arvata et suure tõenäosusega ka oli....



Aga kuna me tuba kohe kätte ei saanud siis oli meil võimalus liituda grupiga kes läks oma päevasele tuurile. Nimelt pakub hostel iga päev tasuta päevase tuuri saare eri kohtadesse. tegelikult selle pärast me selle koha valisime ka. Aga tegiu on tõelise hosteliga ws ja duss koridori peal. Õnneks on maja ümber lopsakas taimestik mis jätab mulje et ikka päris kuuris ei ela... aga tuba on igaljuhul puhas.



Hosteli tingimus on et USA kodanikke ei majutata seetõttu on tõeline rahvaste segapudru koos. Ei olegi veel aru saanud kes ja kust kuid Brasiilia, Austraalia ja Kanada on vähemalt esindatud.

10 november vulkaani jätk ja Akaka juga

Hommikul startisime jälle u 8 paiku. Otsustasime teha tiiru ka saare kagu osale.

Käisime taaskord ühel laavaväljal ning külastasime parki kus laava u 100 aatata tagasi puudest üle käis ning vaatasime mis sellest alles on. Ei miskit muud kui suured laava torbikust kust puud seeest on ära surnud.
Loodus on uskumatult lopsakas.
http://www.hawaiiweb.com/Hawaii/html/sites/lawa_tree_state_park.html

pealelõunat külastasime Akaka juga mis asub Hilost u 30 miili kaugusel põhjas
http://www.hawaiiweb.com/Hawaii/html/sites/akaka_falls_state_park.html

Seekord ööbime Hilos et hommikul vara, 8.28 lennuga Mauile lennata.
Sinna me jääme 6 ööks.

9 november - Teekond lõunassse Volcano Parki

Hommikul võtsime suuna lõunasse, et siis õhtuks jõuda vulkaani parki. Tegelikult oleks me sinna jõudnud 2 tunni ja 15 minutiga aga me otsusttasime käia ka veel USA lõuna punktis, kuhu viis tõsiselt auguline tee (tõsi...see oli küll asfalt)

Esimesed 30 km olid küll käänulised kuid ei midagi hullu, edasine tee oli suhteliselt sirge. Teekonna pikkuseks oli ca 95 miili.
Parki jõudsime u 2 paiku, sisenemine parki maksis 10 dollarit ... saime kätte kaardid otsustasime, et jalgsi me kõndima ei lähe sest u 6 paiku on juba pime nii et me poleks kraatri servast tagasi jõudnud. Ja pealgi oli vaja veel ööbimiskoht sellest tsunglist üles otsida. Aga vaatamata sellele käisime läbi mimeid vulkaani kraatreid kus siis varasematel aastatel olid laava välja pursanud.

Vahepeal pidime ka tankima. Paagitäis läks maksma 45 dollarit e 3.40 gallion.

Laavaväljad on ikka uskumatud küll. Neid pole lihtsalt võimalik kirjeldada.

Lõpetasime oma vulkaanituuri u 6 paiku ja leidsime ka tänu GPSile majutuse üles.



Asjad mis on Havail tõsiselt veidrad ja kohati arusaamatud.
1)Dussiruumi kraanid ... pole ühtegi kohta mis oleks sarnane eelmisega... alati peab kõiki kange väänama igatpidi, et lõpuks vesi voolama hakkaks.
2)Elekter... pinge on nii madal et kõik instrumendid vajavad topelt aja...
3)maksusüsteem... osadele asjadele ei lähe maksu juurde nt raamat ... osadel on juba hinna sees nt kütus.... majutusel, toidul ja muudel teenustel lisatakse see alles kassas nii et tegelikult ei tea palju asi maksab enne kui kassani jõuad.
4)Kohvi on kohutavalt lahja ... kuigi nad toodavad seda ise, ei raatsita kangemat teha.
5)Teeviitadega pole ka eriti vaeva nähtud
6)tubades olevaid lampe ei suuda ka kohe põlema saada... alati on mingi nipp.
7)Inimesed ja liiklus on aeglane.... ja me oleme kohanud väga palju ebaviisakaid inimesi .. eriti just majutusasutuse vastuvõtu personali hulgas, selline tunne on et need kes mujal tööd ei saa tulevad hotelli ...
8)Liiklus... kõik OK kuni sellleni, et nt T-kujulisel rismikul on kõikides suundades stop märk ees... saa siis aru kellel eesõigus on .... eks siis ollakse vastastiku viiskad :o)
9)Ebameeldiv on veel see et kuna ilm on lämbe siis kõik ka kopitab... või võtab erilise lõhna külge.

Aga äärmiselt tore on see et on olemasas sellsised mündiga pesumajad ehk siis suured pesumasinad ja pesukuivatid ... enamus hotellides või siis tänaval.... paned 1.50...2.00 dollarit sisse ja pesed pesu puhtaks.

8 november

Hapuna rand - valge liiv ja tasased lained.
Pelelõunane snorgeldamine Puako rannal

Hapuna ja Puako rannad asuvad u 30 miili põhja poole. Aga see sõit väärib seda kuna Konas on rannad kivised ja palju rahvast.

Igaljuhul on mul tunne et varsti kavavad soomused selga, sest nii palju ujumas pole ma ammu käinud.

7 november - ranna otsingud

Teekond Kailua-Konasse põnev - maastik oli avar ja enamasti nii kaugele kui silm ulatus, oli kaetud musta laava kivimiga. Kailua-Kona ehk Kona nagu seda kohta kutsutakse on Hilo järel suuruset teine linnake. Kulgedes suhteliselt pikalt mööda rannikut.




Enamus kaldast on kivine ja laine suhteliselt tugev. Siiski leidsime paar kohta mis olid liivaga kaetud ja loomulikult sobisid need meile päikesevõtmiseks imehästi. Hommikul laenutasin 1,56 dollari eest ka snorgeldamisvarustuse.




Siiani arvasin, et kui tahad veeelustikku näha peab sukelduma, siis seekordsel reisil piisab täiesti snorgeldamisest, mis on siin muide väga populaarne. Intro dive e instruktoriga sukeldumist
tehakse millegipärast väga vähe ja sertifikaati meil pole. Seega polegi muud kui snorgeldada. Meetrises vees ujub väga palju värvilisi ja suuri kalu...täiesti uskumatu...
Sain aru et polegi mõtet enam sukelduda ... siin vähemalt.

Õhtupoole vedelesime hotelli basseini ääres ja käisime ostukeskuses süüa ostmas
Ei mäletagi mida õhtul tegime... vist jõime õlut .... aaaa Aasa jõi hoopis rummi kokteili....

Ja muidugi ostsime veel täispuhutavad madratsid et lainetes ikka parem hõljuda oleks.

6 november ... Oo kas tõesti paistab päike

Hommik oli imeilus. Muidugi ajasid meid üles kukkede kiremine.

Võtsime suuna läänerannikule kuhu oli plaaninud jääda 3 ööks. Teepeal käisime Puako rannal päevitamas ja niisam vees sulberdamas. Kui pilve läks pakkisime oma kodinad jälle kokku ja asusime teele Kona Baysse.




Täiesti juhuslikult sattusime sinna ajaks mil algas Kona kohvifestival, Algas see õhtuse rongkäiguga Alii tänaval, kus asub ka meie majutuskoht.

5 november ... paanika - paanika ehk teekond Hilosse

Hommikune üllatus oli liiklusummik akna taga. Selgus, et veetoru oli kusagil lõhkenud nii et liiklus oli ümber suunatud, mis tekitas koheselt ummiku.
Takso oli meil tellitud 9.45 ja hakkas juba tunduma et jääme jälle lennust maha. Õnneks juht tegi head tööd ja me olime 50 minutit enne lennu väljumist kohal.
Tundub et odavam on tellida lennujaama shuttel teenus mis maksab 1le inimesele 7 dollari.

Lennujaam oli imepisike... vähemalt see kust kohalikud lennud väljusid. Hetkeks tundus et aetakse pisike küna ette kuhu koos kukkede ja lammastega ka reisijad sisse topitakse aga õnneks mitte.




Lend Hilosse kestis ca 40 minutit. Hilos sadas vihma .. kohe tõsiselt. Üleüldse pidigi Big Islandi ida kallas olema rohkete sademetega.

Loodus lokkas, sest sooja oli endiselt u 28 kraadi. Saime oma autokese kätte.... muidugi dodge caliberi asemel anti meile lahtikäiva katusega crysler. Tore tore. No loodame et sellega kuhugi kinni ei jää.





Esimese öö veetsime põhja kaldal linnakeses Kohala (kohalavillageinn.com)

Vihma sadas kogu öö. Õhtul käisime kohaliikus baaris (mis juhulikult oli majutuskoha kõrval) õlut joomas.