Paev sukeldumas

1. November 2008

Et jagada suurt roomus6numit pean ytlema, et Robert ilmus valja. Sellest saime loomulikult teada kui 5 ajal ohtul tuppa sisenesime. Kaks paeva taiesti teadmatust ajas Silvi (kes on Roberti ema) suisa paanikasse. Isegi oo jai tal vaesekesel magamata mist6ttu mereloleku paev oli vaga vasitav. Yhes6naga kadunud poeg on nyyd leitud ... juhtus teine Hong Kongis tuttavatega komkku ja otsustas lihtsal kylla minna ja lennu edasi lykata. Loomulikult ei saanud Silvi yhtegi s6numit ... vahemalt ei jodnud need temani.
Aga see selleks. Tanane paev oli tore. Oine ja hommikune vihm ei seganud meid yldse, sest merekohal oli ilus sinine taeva vaid m6ne pilvega.
Asusime siis 7:45 sadama poole teele, kus meie paadike koos meeskonnaga meid ootas. Kiired 6petuss6nad sukeldumise kohta ja 1,5 tundi paadis6itu korallideni ja sukeldumine v6is alata.
Tegelikult natuke kahju et Silvi ja Hille ei saanud meie n6udliku instruktoriga hakkam, kes soovis k6ik olulised harjutused ka veepeal hulpides labi tehtaks. Seega na d otsustasid loobuda ja jatkata paeva lihtsalt snorgeldamisega.
Mina ja Kristi kaisime veel ka teisel korda sukeldumas.
Mitte ei saa mainimata jatta et meeskond koosnes vaga ilusatest noormeestest :o)
Igaljuhul 5 paiku jatsime nendega hyvasti ja suundusime hotelli. Ukse avanedes karjatasime k6ik roomus.... et nagime Robertit.

Homne paev m66dub meil vihmametsas. Vaatme mis see siis endast kujutab. Korallid tana olid kyll tagasihoidlikud aga hai see eest vagagi ehtne.

Homseni

Maret