Nii, nüüd on me asjad taas pakitud ja algab kodutee. eestisse peaks jõudma laupäeval kell 17.30 Copenhageni kaudu.
Paar päeva on hullult vihma sadanud ning meie jume kahjuks hakkab tuhmuma. Kuid valge lume paistel oleme me ikka pruunid.
Friday, November 19, 2010
Tuesday, November 16, 2010
15 ja 16 november
16 november
Taas särab päike meie tänavas. Paar päeva on olnud sombune kui nüüd saame taaskord päikest nautida. Ja loomulikult seda me ka tegime.
Homme so 17 november on meil viimane sukeldumine... täpselt veel ei tea kas lähme riifile ka kuid koobastesse kindlasti.
Võtame taaskord ette teekonna Playa del Carmeni suunas sest riifi sukeldumine toimub Akumalis ning koopad seal samas lähedal.
15 november hea une päev
Taas särab päike meie tänavas. Paar päeva on olnud sombune kui nüüd saame taaskord päikest nautida. Ja loomulikult seda me ka tegime.
Homme so 17 november on meil viimane sukeldumine... täpselt veel ei tea kas lähme riifile ka kuid koobastesse kindlasti.
Võtame taaskord ette teekonna Playa del Carmeni suunas sest riifi sukeldumine toimub Akumalis ning koopad seal samas lähedal.
15 november hea une päev
14 november Isla Mujeres ehk naistesaar
Hommikul sadas vihma ja ilm oli pilves. Kuid vaatamata sellele vedasime ennast bussi peale et sõita sadamasse nimega El Embarcadero. Seal pidi meid ootama katamaraan Sea Passion mis sõidutas meid Isla Mujerele. Laevasõit oli väga meeleolukas sest baar oli avatud ning sai tellida nii teqilat, viina, rummi õlut ja ka neist tehtavaid kokteile täpselt niipalju kui sisse mahub.
Peale tundi sõitu oli võimalus snorgeldada saare külje all.... miskit vära erilist seal polnud … kalu siiski nägi.
Pärast snorgeldamist ootas meid ees lõunasöök taaskord koos jookidega ning siis sai minna kesklinnaga tutvuva. Pool peatänavast oli üles kaevatud kuid see ei seganud ukerdamast nännipoodide juurde. Saar ise on ca 8 km pikk ja pool km lai.
Pärast saareretke u 5 paiku kustussid fotograafid meid õlut jooma.... igaljuhul väga meeleolukas õhtu oli. Südaöö paiku maandusime hotelli kus me õndsalt järgmise päeva maha magasime.
Ahjaa Aasal on nüüd trummimäng selle seega võite teda bändi mängima kutsuda kui vaja peaks olema.
Peale tundi sõitu oli võimalus snorgeldada saare külje all.... miskit vära erilist seal polnud … kalu siiski nägi.
Pärast snorgeldamist ootas meid ees lõunasöök taaskord koos jookidega ning siis sai minna kesklinnaga tutvuva. Pool peatänavast oli üles kaevatud kuid see ei seganud ukerdamast nännipoodide juurde. Saar ise on ca 8 km pikk ja pool km lai.
Pärast saareretke u 5 paiku kustussid fotograafid meid õlut jooma.... igaljuhul väga meeleolukas õhtu oli. Südaöö paiku maandusime hotelli kus me õndsalt järgmise päeva maha magasime.
Ahjaa Aasal on nüüd trummimäng selle seega võite teda bändi mängima kutsuda kui vaja peaks olema.
Saturday, November 13, 2010
13 november sukeldumise päev
Sukeldumine oli plaanitud pärastlõunaseks meelelahutuseks. Kuna nad reklaamivad siin mingit veealus kujude muuseumi siis loomulikut pidime me seda nägema.
Enne seda aga tegid algajad oma harjutusi basseinis. Nii tore oli kõrvalt vaadata – pigem oli meil hea meel et ise ei pidanud tegema.
Kui nad harjutused tehtud said siis algas tee Isla Mujeri suunas. Laine ei olnud üldse suur ning alla sai minna köit kasutades. Väga hea variant mulle, sest siis sain ise kiiruse valid amillega põhja lähen.
Muuseum ise ei olnud miskit erilist …. hunnik kujusid väga väiksel pinnal.
Teine sukeldumine toimus riifile - seal juba oli ühtteist kaeda.
Sügavus oli ka mitte üle 10 meetri.
Esimene sukeldumine 40 minutit teine 36 minutit.
Homme so 14 november ootab ees meid katamaraani retk Isla Mujerile.
Muide meie hotellis peetakse pulmi. Lõunaajal seati randa üles pisikest katusealust kus siis paarike oma jah sõna pidi ütlema.
Kuna me lasime jalga siis me ei näinud mis täpselt juhtus kuid praegu nad peavad kõva muusika saatel oma pulmapidu.
Enne seda aga tegid algajad oma harjutusi basseinis. Nii tore oli kõrvalt vaadata – pigem oli meil hea meel et ise ei pidanud tegema.
Kui nad harjutused tehtud said siis algas tee Isla Mujeri suunas. Laine ei olnud üldse suur ning alla sai minna köit kasutades. Väga hea variant mulle, sest siis sain ise kiiruse valid amillega põhja lähen.
Muuseum ise ei olnud miskit erilist …. hunnik kujusid väga väiksel pinnal.
Teine sukeldumine toimus riifile - seal juba oli ühtteist kaeda.
Sügavus oli ka mitte üle 10 meetri.
Esimene sukeldumine 40 minutit teine 36 minutit.
Homme so 14 november ootab ees meid katamaraani retk Isla Mujerile.
Muide meie hotellis peetakse pulmi. Lõunaajal seati randa üles pisikest katusealust kus siis paarike oma jah sõna pidi ütlema.
Kuna me lasime jalga siis me ei näinud mis täpselt juhtus kuid praegu nad peavad kõva muusika saatel oma pulmapidu.
12 november – poskontori otsingud
Hommikupoolik möödu ilusasti hotelli rannas. Pärastlõunal otsustasime minna otsima postkontorit et mõned margid soetada ning postkaardid teele panna.
Martha oli meile kaardil näidanud kus see täpselt asub kuid loomulikult olime me kaardi kuhugi kindlsse kohta pannud, seega pidime usaldama oma mälu.
Postkontor asub Cancuni keskel, meist ca 9 km kaugusel. Et sinna saada istusime hotelli eest bussi peale ja kimasime keskusess. Bussipilet maksab 8.50 peesot nägu.
Palju ekslema ei pidanudki... hea et sõnaraamat kaasas oli saime tegraafi majast teed küsida.
Õnnetuseks oli aga postkontor kinni ja nii me tagasi lonkisimegi. Vahepeal soetasime ka õhtusöögi kauplusest. Õhtusöögiks olid keedetud seajalad, kanakoivad, keedetud köögivili ja riis. Loomulikult õlled ja saiakesed.
Siin on väga lahedad saiariiulid. Võtad kandiku ja tangid millega tõsta ning valid ise milliseid koogikesi tahad. Kui valik tehtud siis töötaja pakib need ära ja polegi muud kui kassasse minna ja maksta.
Aasal on kogu aeg nälg.... eelnevatel aastatel tähenda see seda et ilm läheb külmaks sel aastal see õnneks paika ei pea.
Martha oli meile kaardil näidanud kus see täpselt asub kuid loomulikult olime me kaardi kuhugi kindlsse kohta pannud, seega pidime usaldama oma mälu.
Postkontor asub Cancuni keskel, meist ca 9 km kaugusel. Et sinna saada istusime hotelli eest bussi peale ja kimasime keskusess. Bussipilet maksab 8.50 peesot nägu.
Palju ekslema ei pidanudki... hea et sõnaraamat kaasas oli saime tegraafi majast teed küsida.
Õnnetuseks oli aga postkontor kinni ja nii me tagasi lonkisimegi. Vahepeal soetasime ka õhtusöögi kauplusest. Õhtusöögiks olid keedetud seajalad, kanakoivad, keedetud köögivili ja riis. Loomulikult õlled ja saiakesed.
Siin on väga lahedad saiariiulid. Võtad kandiku ja tangid millega tõsta ning valid ise milliseid koogikesi tahad. Kui valik tehtud siis töötaja pakib need ära ja polegi muud kui kassasse minna ja maksta.
Aasal on kogu aeg nälg.... eelnevatel aastatel tähenda see seda et ilm läheb külmaks sel aastal see õnneks paika ei pea.
Thursday, November 11, 2010
11 november rannapäev
Ja muud ei midagi....
vesi, päike, liiv
Cancuni jääme kuni koju lennuni so 19 novembrini.
vesi, päike, liiv
Cancuni jääme kuni koju lennuni so 19 novembrini.
Wednesday, November 10, 2010
10 november taaskord Cancun
Hommikul oli Playa del Carmenis ilm pilves. Isegi sadas. Kui Cancuni jõudsime, tundus et oli maha sadanud vinge vihm. (vahemaa ca 60 km)
Auto saime ka edukalt tagastatud. Kokku sõitsime 10 päeva jooksul 1936 km. Sõidupäevi oli neist 8.
Cancunis on endiselt soe, ka tuul on soe, veetemperatuur jääb u 28...30 kraadi juurde.
Mis elul nii viga.
Homse päeva kavatseme rannas veeta... loomulikult kui ikka päike paistab.
Auto saime ka edukalt tagastatud. Kokku sõitsime 10 päeva jooksul 1936 km. Sõidupäevi oli neist 8.
Cancunis on endiselt soe, ka tuul on soe, veetemperatuur jääb u 28...30 kraadi juurde.
Mis elul nii viga.
Homse päeva kavatseme rannas veeta... loomulikult kui ikka päike paistab.
9 november sukeldumine Chac-Moolis
Uskumatult tore päev.
8.30 istusine bussi ja sõit koobaste juurde võis alata. Meie juhendajaks oli lõbus mehhiklane Mauricio. Sõitsime ca 25 minutit Playa del Carmenist Tulumi suunas.
Tegelkult ei olnud meil aimugi mis meid ees ootab.
Kohale jõudes tuli sukeldumisvarustaus kokku panna ning 2 kalipsot selga ajada. Vesi pidi olema ca 25 kraadi.
Ega muud kui balloon selga, lestad ja prillid kätte ning ronimine koopa suu juurde võis alata.
Meil oli kavas teha 2 sukeldumist. Vesi oli soe... hea seegi. Loodame et mõnda auku oma ballonniga kinni ei jää.
No ballooniga ei jäänud kuid minul õnnestus lesta pidi abinööridesse ennast põimida. Need nöörid on põhjas selleks et kui ära eksid saad neid kasutades jälle välja.
Koopad olid imeilusad.
Koopa pildid koos videoga on CD peal aga kuna mu imepisikesel läpakal ei ole CD lugejat, siis meid te praegu 15 meetri sügavusel vees hõljumas ei näe.
Et aimu saada mida me nägime võite heita pilgu järgmistele linkidele. Esimest ei õnnetsunud lingina lisada.
http://www.youtube.com/watch?v=QVNHCQxgJTQ&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=PT-vKeO6v3k&feature=related
Ja täpselt selline ta ka oli.
Umbes 2 paiku olime tagasi Playa del Carmenis. Ja algas nänni kokku ostmine
8.30 istusine bussi ja sõit koobaste juurde võis alata. Meie juhendajaks oli lõbus mehhiklane Mauricio. Sõitsime ca 25 minutit Playa del Carmenist Tulumi suunas.
Tegelkult ei olnud meil aimugi mis meid ees ootab.
Kohale jõudes tuli sukeldumisvarustaus kokku panna ning 2 kalipsot selga ajada. Vesi pidi olema ca 25 kraadi.
Ega muud kui balloon selga, lestad ja prillid kätte ning ronimine koopa suu juurde võis alata.
Meil oli kavas teha 2 sukeldumist. Vesi oli soe... hea seegi. Loodame et mõnda auku oma ballonniga kinni ei jää.
No ballooniga ei jäänud kuid minul õnnestus lesta pidi abinööridesse ennast põimida. Need nöörid on põhjas selleks et kui ära eksid saad neid kasutades jälle välja.
Koopad olid imeilusad.
Koopa pildid koos videoga on CD peal aga kuna mu imepisikesel läpakal ei ole CD lugejat, siis meid te praegu 15 meetri sügavusel vees hõljumas ei näe.
Et aimu saada mida me nägime võite heita pilgu järgmistele linkidele. Esimest ei õnnetsunud lingina lisada.
http://www.youtube.com/watch?v=QVNHCQxgJTQ&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=PT-vKeO6v3k&feature=related
Ja täpselt selline ta ka oli.
Umbes 2 paiku olime tagasi Playa del Carmenis. Ja algas nänni kokku ostmine
Monday, November 8, 2010
8 november lahkumine Tulumist
Siis kui vaja kohver kokku pakkida ja sõitma hakata särab taevas päike. Täiesti ebaaus. Siiski õnnestus kuni 11ni rannaribal lebada. 12 paiku istusime autosse ja sõit Playa del Carmeni poole võis alata. Tee oli sirge ja sõit kulges kiirelt. Vahemaa ca 60 km.
Playa del Carmeniss kees elu. Meie hotell “Moongate” on otse turistide tänava kõrval. seega astud uksest otse melu keskele.
Täiesti turistide linnake tänavad puhtad, kaubal enamuses ikka hinnad peal. Siiski on selle ca 1,5 km tänava läbimine suhteliselt piinarikas sest kõik müüjad tahava meie tähelepanu. Oleme juba kõrvaltänavadselgeks saanud.
Homme so 9 november ootab meid sukeldumine koobastes.
Playa del Carmeniss kees elu. Meie hotell “Moongate” on otse turistide tänava kõrval. seega astud uksest otse melu keskele.
Täiesti turistide linnake tänavad puhtad, kaubal enamuses ikka hinnad peal. Siiski on selle ca 1,5 km tänava läbimine suhteliselt piinarikas sest kõik müüjad tahava meie tähelepanu. Oleme juba kõrvaltänavadselgeks saanud.
Homme so 9 november ootab meid sukeldumine koobastes.
7 november tegudevaba päev
Täiesti pilves. Ilm loomulikult.
Käisime Tulumi linnakese peatänaval nännipoodides raha kulutamas. Muud põnevat ei teinudki.... logelesime niisama.
Käisime Tulumi linnakese peatänaval nännipoodides raha kulutamas. Muud põnevat ei teinudki.... logelesime niisama.
6 november Tulumi päev
Hommik oli ilus, päike paistis. Oleks saanud magada kauem kui üks lind akna taga ei oleks koledasti kraaksunud. Hommikukohv joodud seadsime sammud ranna poole, et oma ilusat jumet veelgi ilusamaks turgutada.
Poole ühe aja kiskus taevas pilve ja otsustasime minna tuppa. Muidugi kohalik dzungliloom (poolemeetrine sisaliku laadne) käis meid ehmatamas kui otsis varju päikse käest Aasa matratsi taga.
Õnneks piirdus asi ehmatusega, ju ta lootis et me anname talle miskit head paremat.
Peale lõunat leidsime avaliku ranna ja käisime oma lõunaoodet seal mekkimas.
Põikasime läbi ka Tulumi püramiidi juurest kuid sisse ei läinud sest sissepääs maksis 51 peesot. Ja eks me neid püramiide juba piisavat näinud.
Õhtu möödus oma rannas veini juues ja kohalikku juustu degusteerides.
Ilget külm on,,, vähemalt õhtuti. Aasa pidi oma sokid, tossu, kulukad ja fliisi üles otsima (pikast soojast pesust rääkimata)... vanaks hakkab jääma teine :o)
Ja ka vesi ei ole nii soe kui Cancunis. Laine on nii suur et madratsiga lainetesse ei kipu.
Poole ühe aja kiskus taevas pilve ja otsustasime minna tuppa. Muidugi kohalik dzungliloom (poolemeetrine sisaliku laadne) käis meid ehmatamas kui otsis varju päikse käest Aasa matratsi taga.
Õnneks piirdus asi ehmatusega, ju ta lootis et me anname talle miskit head paremat.
Peale lõunat leidsime avaliku ranna ja käisime oma lõunaoodet seal mekkimas.
Põikasime läbi ka Tulumi püramiidi juurest kuid sisse ei läinud sest sissepääs maksis 51 peesot. Ja eks me neid püramiide juba piisavat näinud.
Õhtu möödus oma rannas veini juues ja kohalikku juustu degusteerides.
Ilget külm on,,, vähemalt õhtuti. Aasa pidi oma sokid, tossu, kulukad ja fliisi üles otsima (pikast soojast pesust rääkimata)... vanaks hakkab jääma teine :o)
Ja ka vesi ei ole nii soe kui Cancunis. Laine on nii suur et madratsiga lainetesse ei kipu.
5 november Tulum ja Coba
Äraütlemata tore päev. Saime jalga lasta ühest linnast ning maanduda Tulumi.
Tulum on Cancunist 130 km lõunas, selline tore rannaala kus saab endale onni rentida raske raha eest.
Kuna ei ole just hooaeg st kohalikel on talve algus siis väga soolast hinda me maksma ei pidanud.
Enne seda kui me oma majakese kätte saime käisime Cobas (ca 43 km Tulumist) kus asub ka üks püramiid kuid sinna me ei jõudnud. Käisime hoopis 100 peeso eest kolme Cenotet külastamas.
Ühes neis käisime ka ujumas. Väga võimas oli.
Tamcach-Ha
Choo-Ha
Multun-Ha
Meie majutuskoht Tulumis kannab nime Zahra, Rand maja taga ca 50 meetrit. Meie majakseses on elekter, duss ja wc.
Elekter lülitatakse välja kella kolmest neljani päeval ja õhtul kella 11st 7ni hommikul.
Nii tore. Kui hommikul tiivik laes tööle hakkab on teada et kell on seitse.
Õhtul sõime oma baaris ja tegime sisseostte (raske raha eest) ületee poest. Kell 11 läks elekter ära ja meil oli aeg magama heita.
Tulum on Cancunist 130 km lõunas, selline tore rannaala kus saab endale onni rentida raske raha eest.
Kuna ei ole just hooaeg st kohalikel on talve algus siis väga soolast hinda me maksma ei pidanud.
Enne seda kui me oma majakese kätte saime käisime Cobas (ca 43 km Tulumist) kus asub ka üks püramiid kuid sinna me ei jõudnud. Käisime hoopis 100 peeso eest kolme Cenotet külastamas.
Ühes neis käisime ka ujumas. Väga võimas oli.
Tamcach-Ha
Choo-Ha
Multun-Ha
Meie majutuskoht Tulumis kannab nime Zahra, Rand maja taga ca 50 meetrit. Meie majakseses on elekter, duss ja wc.
Elekter lülitatakse välja kella kolmest neljani päeval ja õhtul kella 11st 7ni hommikul.
Nii tore. Kui hommikul tiivik laes tööle hakkab on teada et kell on seitse.
Õhtul sõime oma baaris ja tegime sisseostte (raske raha eest) ületee poest. Kell 11 läks elekter ära ja meil oli aeg magama heita.
Thursday, November 4, 2010
4 november teekond Chetumali
Kuna meid ootas eest pikk sõit ca 400 km ja meil polnud aimugi millised on teeolud, siis asusime varakult teele. Loomulikul sattusime hommikusse liiklusesse. Kõik sujus siiski edukalt ja teeolud osutusid isegi paremaks. Valdavalt oli lubatud 100 km tunnis ja tee oli lai.
Ja siis ca 100 km enne Chetumali see juhtuski.
Meie auto otsiti läbi. Õnneks kohvreid me avama ei pidanud kuid seljakotid ja muu lahtine kaup läks ülevaatamisele.
Eks ta natuke kummaline oli kuid tundus et kõik autod võeti ette. Peale kontrollpunkti tegime väikese peatuse, et veenduda kas meie asjad kõik alles on ja siis tuiskas meist sireeni saatel mööda neli kastikat kus relvastatud mehed kastis. Ju siis kellelgi leiti midagi.
Päevas on ca 3 -4 korda millal tuleb politseile silma vaadada. Peamiselt siiski linna või asulasse sisse või välja sõites.
Teepeal külastasime veel ühte püramiidide kompleksi.
Ja siis algas ekslemine linnas. Me vist sõitsime linna ristipõiki läbi enne kui hotelli leidsime. Ja leidsime tänu sellele, et läksin küsima teisest hotellist.
No ja siin me siis olemegi joome rummi ja ootame homset, et lõpuks taas jalad soolasesse vette panna saaks.
Tore on sõita aga see vaatepilt, mis avaneb ei ole just kõige ilusam. Kõik asulad on ühesugused – räpased. Prahti lendab igas suunas ja kuna iga 100 meetri tagant on lamav politseinik siis ei saa lihtsalt läbi ka kihutada.
Alguses oli põnev vaatad nende onne ja mõtelda, et kuidas nad seal elavad aga päevast päeva sead näha pole just tore. Loodust väga vaadata pole - on teeäärsed puudevõsad mis on ääristatud coca cola pudelitega. Kui saaks läheks kõrvale suurest teest … aga teed ei lähe.
Seega homme ja veel 2 päeva ootab meid Tulum koos rannamajakesega... ootame põnevusega. Ei mäleta kas seal on internett või mitte. Seega paluks mitte pahandadakui miskit siia ei tule.
Ja muideks kui keegi Eestist helistab siis meie tel. nr ei näe.
Ja siis ca 100 km enne Chetumali see juhtuski.
Meie auto otsiti läbi. Õnneks kohvreid me avama ei pidanud kuid seljakotid ja muu lahtine kaup läks ülevaatamisele.
Eks ta natuke kummaline oli kuid tundus et kõik autod võeti ette. Peale kontrollpunkti tegime väikese peatuse, et veenduda kas meie asjad kõik alles on ja siis tuiskas meist sireeni saatel mööda neli kastikat kus relvastatud mehed kastis. Ju siis kellelgi leiti midagi.
Päevas on ca 3 -4 korda millal tuleb politseile silma vaadada. Peamiselt siiski linna või asulasse sisse või välja sõites.
Teepeal külastasime veel ühte püramiidide kompleksi.
Ja siis algas ekslemine linnas. Me vist sõitsime linna ristipõiki läbi enne kui hotelli leidsime. Ja leidsime tänu sellele, et läksin küsima teisest hotellist.
No ja siin me siis olemegi joome rummi ja ootame homset, et lõpuks taas jalad soolasesse vette panna saaks.
Tore on sõita aga see vaatepilt, mis avaneb ei ole just kõige ilusam. Kõik asulad on ühesugused – räpased. Prahti lendab igas suunas ja kuna iga 100 meetri tagant on lamav politseinik siis ei saa lihtsalt läbi ka kihutada.
Alguses oli põnev vaatad nende onne ja mõtelda, et kuidas nad seal elavad aga päevast päeva sead näha pole just tore. Loodust väga vaadata pole - on teeäärsed puudevõsad mis on ääristatud coca cola pudelitega. Kui saaks läheks kõrvale suurest teest … aga teed ei lähe.
Seega homme ja veel 2 päeva ootab meid Tulum koos rannamajakesega... ootame põnevusega. Ei mäleta kas seal on internett või mitte. Seega paluks mitte pahandadakui miskit siia ei tule.
Ja muideks kui keegi Eestist helistab siis meie tel. nr ei näe.
3 november Uxmal - Campeche
Hommikul jätsime oma hotelliga ja Meridaga hüvast ning asusime teele lõuna poole – lõppsihiks oli linnake nimega Campeche.
Teepeal otsustasime külastada ka püramiidide kompleksi Uxmal. Sissepääs maksis 166 peesot nägu. Kindlasti oli see parim elamus, sest Uxmalis oli kordades vähem rahvast ning lubati ka püramiidi treppe mööda ronida.
Nagu me aru saime siis olid püramiidid neil tseremooniate korraldamiseks ning ohverdusteks.
Keegi seal otseselt ei elanud ega kedagi sinna ei maetud.
Tee peale jäid veel koopad mida me loomulikult külastasime.
Jõudes Campechesse ei suutnud GPS meid hotellini viia. Esmalt tiirutasime agulis ja lõpuks pidime auto parkima ja jalgsi maja otsima minema.
Vaatamata sellele, et Campache ümbrus oli kui pommiauk võis siiski leida nn vanalinna osa kus kahe korruselised majakesd olid ilusasti korda tehtud ja praht ei lennanud näkku. Ka hotell nimega “Americo centro” oli imearmas.
Eks pildid räägivad enda eest.
Toa hinnaks oli 41 dollaritehk 506 peesot.
Teepeal otsustasime külastada ka püramiidide kompleksi Uxmal. Sissepääs maksis 166 peesot nägu. Kindlasti oli see parim elamus, sest Uxmalis oli kordades vähem rahvast ning lubati ka püramiidi treppe mööda ronida.
Nagu me aru saime siis olid püramiidid neil tseremooniate korraldamiseks ning ohverdusteks.
Keegi seal otseselt ei elanud ega kedagi sinna ei maetud.
Tee peale jäid veel koopad mida me loomulikult külastasime.
Jõudes Campechesse ei suutnud GPS meid hotellini viia. Esmalt tiirutasime agulis ja lõpuks pidime auto parkima ja jalgsi maja otsima minema.
Vaatamata sellele, et Campache ümbrus oli kui pommiauk võis siiski leida nn vanalinna osa kus kahe korruselised majakesd olid ilusasti korda tehtud ja praht ei lennanud näkku. Ka hotell nimega “Americo centro” oli imearmas.
Eks pildid räägivad enda eest.
Toa hinnaks oli 41 dollaritehk 506 peesot.
Subscribe to:
Posts (Atom)
