Ja siis ca 100 km enne Chetumali see juhtuski.
Meie auto otsiti läbi. Õnneks kohvreid me avama ei pidanud kuid seljakotid ja muu lahtine kaup läks ülevaatamisele.
Eks ta natuke kummaline oli kuid tundus et kõik autod võeti ette. Peale kontrollpunkti tegime väikese peatuse, et veenduda kas meie asjad kõik alles on ja siis tuiskas meist sireeni saatel mööda neli kastikat kus relvastatud mehed kastis. Ju siis kellelgi leiti midagi.
Päevas on ca 3 -4 korda millal tuleb politseile silma vaadada. Peamiselt siiski linna või asulasse sisse või välja sõites.
Teepeal külastasime veel ühte püramiidide kompleksi.
Ja siis algas ekslemine linnas. Me vist sõitsime linna ristipõiki läbi enne kui hotelli leidsime. Ja leidsime tänu sellele, et läksin küsima teisest hotellist.
No ja siin me siis olemegi joome rummi ja ootame homset, et lõpuks taas jalad soolasesse vette panna saaks.
Tore on sõita aga see vaatepilt, mis avaneb ei ole just kõige ilusam. Kõik asulad on ühesugused – räpased. Prahti lendab igas suunas ja kuna iga 100 meetri tagant on lamav politseinik siis ei saa lihtsalt läbi ka kihutada.
Alguses oli põnev vaatad nende onne ja mõtelda, et kuidas nad seal elavad aga päevast päeva sead näha pole just tore. Loodust väga vaadata pole - on teeäärsed puudevõsad mis on ääristatud coca cola pudelitega. Kui saaks läheks kõrvale suurest teest … aga teed ei lähe.
Seega homme ja veel 2 päeva ootab meid Tulum koos rannamajakesega... ootame põnevusega. Ei mäleta kas seal on internett või mitte. Seega paluks mitte pahandadakui miskit siia ei tule.
Ja muideks kui keegi Eestist helistab siis meie tel. nr ei näe.
No comments:
Post a Comment