1 November väikeste linnade päev

Hommikul peale poe külastust asusimegi teele ranniku poole. See, et politsei igalpool seisab ja vajadusel autosid läbi otsib on tavaline. Teele tõmmatakse jäme köis maha ja ja pnnakse teetähised, et kiirust alla võetaks ning nii heidetakse igale autole pilk peale.
Meil pole õnnek olnud vajadust veel oma pakke neile avada.
Kõiki suuremaid kaubanduskeskusi turvavad automaatides politseinikud. Samuti on tänavad patrulle täis.

Aga ega see meid sega seiklemast.

Täna me sõitsime ranniku suunas ning otsustasime heita pilgu ka väikelinnadele.
No ütleks et saime oma elamuse kätte.
Asulate nimesid ei mäleta ja kui mäletaks kirjutaks ikkagi valesti, sest kaardil neid kohti polnud.

Täiesti tavaline oli see, et peatänav oli asfalt ja ristuvad tänavad liivased… üks kord sai ka tee otsa kui GPSI järgi sõitsime. GPS ei tunnista ka ühesuunalisi tänavaid, mida siis on lademetes. Seega on ka parsjagu ekslemist olnud.

Ja veel - täiesti tüütu kui igal ristmikul on lamav politseinik… üle ka kimada ei saa, sest need raised on nii kõrged, et võib midagi autol alt ära kaotada.

Ja mingid imekõhnad koerad ka kooserdavad pidevalt teedel.

Majad on tavaliselt 1 korruselised onnid aga see eest väga värvilised.

Õhtu veetsime Merida kesklinnas poode läbi kammides.

Homme ootab meid ees püramiidi külastus.